Ühe unetu lugu

Ühe unetu lugu

22.05.2018

Eellugu ehk ühes klubis Thatcheri ja Madonnaga

Ma olen alati vähe maganud. Ja võtnud seda kui positiivset fakti, et mul on mitu tundi aega ööpäevas teistest rohkem. Margaret Thatcher, Winston Churchill ja Madonna väidetavalt magasid ka oma hiilgeaegadel ainult neli tundi! Mitte muidugi et mina oma lisa-ärkvelolekutundidega miljondikkugi sellest suudaks korda saata, mida nemad... Nii või teisti, ärkvel olla on minu meelest äge ja lootsin, et vanusega kahaneb unevajadus veelgi. Kahjuks olen nelja tunni asemel pigem viis magama hakanud ja kui aega on ja pingeid pole, siis mõnikord isegi kuus tundi. Ometi olen teinekord päeval üsna väsinud. Ja viimasel ajal tehtud teadusuuringud une vallas kipuvad üheselt kinnitama, et täiskasvanu vajab siiski pigem 7-8 tundi und, et kõik kõige peenemad funktsioonid meie organismis töötaks nii nagu vaja ja me oma elu võimalikult kvaliteetselt ja kaua naudiksime. Seega oli mu pähe vaikselt kuid kindlalt hiilinud mõte, et äkki peaks laskma oma und uurida.

Uneuuringud

Minu und uuris 4 Kliinik Une uurimiseks on vaja veeta üks öö unekeskuses, kaaslaseks paarkümmend kehale ja pähe kinnitatud andurit ning juhet. Alustuseks tuleb täita ka unehäirete ja emotsionaalse enesetunde küsimustikud. See on nagu tõsiselt peeglisse vaatamine - kui olen ausalt kirja pannud andmed stressi, vererõhu, veini ja spordi kohta, on selge, et pea kõike on liiga vähe või liiga palju ja ikka skaala vales otsas. Paar tundi enne uinumist peaks veetma nutiseadmetevabalt ja seda ma ka teha püüan. Andurid fikseerivad mu uinumise kell 1.11, ilmsesti on see puhtast tegevusetusest ja igavusest nii vara. 

Öö tundub mulle vaatamata ninast turritavatele anduritele, jalgade ümber madudena keerlevatele juhtmele ja katusele trummeldavale rajule vihmale üllatavalt sobilik ja rahulik magamiseks. Ja nii magan kenasti viis ja pool tundi ja olen uue päeva eel reibas nagu kutsikas. 

Miks me ei maga hästi?

Järgmiseks kohtume mõne aja pärast somnoloogi ja psühhiaatri Tuuliki Hioniga, kellega arutleme unetuse põhjuste üle, millele raviga abi saab leida. Ka minu tulemused saavad tõlgitud ja lahti mõtestatud. 

Räägime alustuseks tegurist, mis on kõige tavalisem une vähenemise põhjus ehk stressist. Kui stress kord unetuse põhjustanud on, võib magamatus kujuneda püsivaks probleemiks, keha õpib mustri ära ja ärksus tekib just magamamineku hetkel. Halvemal juhul võib unetus aastateks püsima jääda, ka ajaks, mil stressi ennast justkui enam pildil polegi. 

Kõrge vererõhk, higistamine, ninakinnisus ja üle ühe korra öösel tualetis käimine võivad olla uneapnoe tunnused, mis on samuti väga sagedane unetuse põhjus. Uneapnoe on haigus, kus neel vajub kokku ja seepärast ärkab keha üles.  Kui uneapnoe esineb näiteks REM une faasis,  milles  unenägusid mäletame paremini, siis kuigi põhjus on tegelikult füüsiline, tundub inimestele, et õudusunenägu on ärkamise põhjuseks.

Üks olulisi une segajaid on ka nn rahutute jalgade sündroom. Rahutute jalgade uneaegne osa on perioodilised jäsemeliigutused,  sagedasti esinev unehäire, mida sarnaselt uneapnoega saab ravi abil leevendada. 

Dokumentaalfilm ja diagnoos

Peale unetuse põhjuste ülevaadet võtame arstiga ette mu unevideo. Pean tunnistama, et olen põnevamaid filme näinud kui mustvalge taies pimedas toas magavast inimesest, aga koos doktor Hioni abiga ja kõrval jooksvate graafikutega muutub asi päris sisuliseks ja huvitavaks. Esmalt analüüsime hingamist. Antud linateosest selgub, et naispeaosatäitja magab vaikselt ja norskamist ei esine. Siiski teab arst, et hingamine on häiritud – seda vaadatakse vere hapnikusisalduse järgi. Ideaalne on 96% hapnikuga küllastatust, aga hingamishäireks loetakse muutus alates 3%-st. Mul on mõningaid sööstlaskumisi 5-6% võrra ehk siis hingamispause, mis panevad natuke ka pulsi ja vererõhu mängima, aga kuna öö keskmine on 95% ehk ideaalilähedane, siis hetkel see minu puhul suur probleem ei tohiks olla. Hingamishäire maksimaalselt normaalselt indeksist 5 on mu näit siiski üle. 

On näha ka jäsemeliigutusi, kus keha otsib hingamishäirest väljapääsu. Aga kohe on selge, et mul on ka sõltumatu jäsemeliigutuste häire, liigutan ennast lausa iga mõnekümne sekundi tagant. Arsti sõnul võib  just see olla üks öiste ärkamiste ja päevase väsimuse põhjus, seda enam, et see tõstab nii pulssi kui vererõhku. Perioodiliste jäsemeliigutuste tunniindeksi norm on kuni 5, minul on see aga 23. 

Kokkuvõtvalt hindab arst mu magamise tulemused kombineeritud probleemi alla, sest tegeleda võiks nii hingamishäire kui ka jäsemeliigutustega. Kuna aga viimane on väga suuresti üle normi, määratakse mulle alustuseks raviproov üheks kuuks. Ravimi toimeained on samad, millega kergematel juhtudel ravitakse rahutuid jalgu ja raskematel juhutdel Parkinsoni tõbe. Doktor Hioni sõnul saab kuuga tavaliselt aimu, kas unekvaliteet ja päevane enesetunne paraneb märgatavalt. Kui mitte, tuleb uuesti koos läbi mõelda, kas võiks abi olla mõnest muust ravimist või tuleb teise sümptomiga pigem tööd teha.  Kõigil unetutel, nii nendel kellel hingamise ja liigutuste häireid esineb või ka ei esine, saab igal juhul kasutada unetuse kognitiivkäitumusliku teraapia võtteid.  Head lahendused ja asjatundlik nõu on unetusega võitlemiseks igal juhul olemas! 

Egle Haidak