Imerohi, mis muudab teid loovamaks

Imerohi, mis muudab teid loovamaks

19.02.2019

Mis te arvaksite, kui mõni teadlane teile ütleks, et on olemas imerohi, mis tõstab teie töö produktiivsust, muudab teid loovamaks, parandab teie mälu, teeb teid heatujulisemaks, aitab kaalu hoida, paneb teid vähem riskima ja rumalusi tegema? See on täiesti looduslik. See pole MMS ega TRS Advanced. See on täiesti tasuta ja kõrvaltoimeteta. See on uni.


Sajad teadustööd on veenvalt näidanud, et hea uni on hea tervise, enesetunde ja vaimse vormi aluseks. Seega on huvitav, kurb ja irooniline, et inimene on ainus liik, kes ise - täitsa vabatahtlikult ja sihilikult - oma uneannust vähendab. Me justkui investeerime tervisesse: käime trennis, sööme mahetoitu, joome smuutisid, aga samas hommikul ärkame äratuskellaga, päeva peale joome mitu tassi kohvi või energiajooki ja elu liigub edasi. Kuuleme inimesi ütlemas, et uni on nõrkadele. Tegelikult on uni tarkadele.


Uni on tarvilik igale inimesele: kunstnikule ja sportlasele, automüüjale ja kontoritöötajale, leiutajale ja tippjuhile. Hea uni aitab elust võtta maksimumi. Peamine põhjus on selles, et vaid hästi välja puhanuna suudame oma aju piisavalt ohjeldada ja suunata, et korda saata neid asju, mida tõesti on vaja teha ja mida me soovime saavutada.

Ajukuvamisega tehtud teadustöödest on selgunud, et kui me ei maga, siis on ühendused otsmikusagarast vähem võimelised pidurdama evolutsiooniliselt vanemate ajupiirkondade tööd, mis juhivad meie mõtteid ja käitumist suhkru ja muude mõnudeni. Töötajad, kes on halvasti maganud, suudavad oma mõtete suunda halvemini kontrollida ja kipuvad rohkem sotsiaalmeediasse vaatama. Sama on tervisliku toitumisega: kui olete vähe maganud, liiguvad näpud kiiremini šokolaadi, pirukate ja jäätise järele. Teadustöö näitab, et krooniline unepuudus viib ülekaalulisuse ja rasvumiseni. Liiga lühike uni suurendab nälga ja isu, häirib impulsside kontrolli, suurendab tarbitava toidu hulka ja seeläbi teeb karuteene teie muidu tervislikule eluviisile.

Aga kui lühike on lühike? Et olla kaks kolmandikku oma päevast ja elust tippvormis, peate üle kolmandiku oma ööpäevast ja elust ohverdama heale unele. Neile, kes tahavad täpseid numbreid: katsuge saada iga öö 7-8 tundi und; koolilapsed vajavad 9-11 tundi, väiksemad lapsed 10-12 tundi.

Ma usun, et mõni teist arvab: «Issand, nii palju. Mul on nii palju asju vaja teha!» Arvate, et mida kauem töötate, seda rohkem saate tehtud? Tegu on eksiarvamusega. Ei loe mitte ülesandega tegelemise aeg kokku, vaid see aeg, millal teie aju efektiivselt selle ülesandega tegeleb. Kümned eksperimendid psühholoogiateaduses on näidanud, et  me õpime, lahendame ülesandeid ja mõtleme paremini, kui me keskendume. Hea keskendumise aluseks on aga ... no te juba teate, mida ma ütlen ... piisav uni!

Ja ärge muretsege, ega une peale pandud aeg päris ajaraiskamine pole: näriliste ja inimeste ajuaktiivsuse mõõtmine on näidanud, et une ajal sorteeritakse ajus ideid ja mälestusi, seotakse neid vanadega; unes eraldatakse terad sõkaldest. Pärast und on aju selgem, mõtted liiguvad vabamalt. Muuseas, see kehtib ka päevase tukastamise kohta! Seega kui on võimalik, siis võtke pärast lõunasööki kohvi asemel üks 10-minutiline uinak. See aitab tulla loovamate lahenduste peale nii töös kui ka eraelus (kui teil eraelus neid loovaid lahendusi tarvis on).

Kui tahate parandada oma vaimset ja füüsilist vormi, siis parandage oma und. Kui tahate parandada oma lapse käitumist ja hakkamasaamist koolis, siis parandage ka tema und. Vähe maganud lastel on veelgi raskem oma näppe ja jalgasid ja suud kontrollida ja nii võibki jääda mulje, et laps on hüperaktiivne; tegelikult magab ta ehk liiga vähe.


Paar kõige tähtsamat teaduspõhist nippi nii teie kui ka teie laste hea une jaoks:

  1. minge iga päev magama umbes samal ajal, siis aju harjub kiiresti uinuma;
  2. pool tundi enne und tuleb kõik nutiseadmed ja arvutid kinni panna – nad hoiavad aju üleval ja takistavad õigel ajal uinumist;
  3. ärge õhtul (päeva viimase nelja tunni jooksul) tarbige kofeiini sisaldavaid jooke;
  4. ärge kasutage omaalgatuslikult ja pikka aega järjest (üle kahe nädala; v.a. arsti ettekirjutusel) unerohtusid – nad ei paranda und, kuid rikuvad teie aju ja elu;
  5. kui teid segab vähkrev elukaaslane, siis lahutage voodid – olge öösel teineteise une vastu head, siis olete ka päeval paremas tujus.